ELi liikmesriigid peavad 28. novembriks 2021 siseriiklikku õigusesse üle võtma Omnibusi määruse  ja rakendama nimetatud seadusi alates 28. maist 2022.
ELis tarbijaseadusi rikkuvaid ettevõtteid võidakse trahvida kuni 4% ulatuses ettevõtte aastakäibest. LEXTALi advokaadid toovad välja mõned soovitused, mida uue direktiiviga seoses silmas pidada:

1. Pea meeles kuupäev 28. mai 2022!

Hiljemalt selleks kuupäevaks on Omnibusi direktiivi põhimõtted Eestis jõus.

2. Teavita kliente selgelt, kui sinu tooted on tasu eest otsingutulemuste seas kõrgemal kohal.

Kui on makstud otsest või kaudset tasu, et saavutada toodete kõrgem koht otsingutulemuste seas, siis sellest tuleb teada anda. Mitte peidetult kasutustingimustes, vaid seal, kus tarbija otsingut kasutab.

3. Avalikusta, kas toodete arvustused on tehtud isikute poolt, kes ka tegelikult neid tooteid ostnud ja kasutanud on.

Tuleb teada anda, kas toodete arvustused on n-ö adekvaatsed. Avaldada tuleb ka see, kuidas arvustuste tõesus tagatud on. Näiteks, kui tarbija on toote kätte saanud, saadetakse talle e-mailile kood või link, mille kaudu on tal võimalik kirjutada toote kohta arvustus.

4. Ära manipuleeri arvustustega.

Direktiiv keelab ära võltside arvustuse kasutamise, negatiivsete arvutuste kustutamise ja ühe toote arvustuse teise toote alla tõstmise.

5. Anna tarbijale teada, kui talle kuvatakse isikupõhiseid hindu.

Juhul, kui on kasutatud automatiseeritud töötlemist, et kujundada tarbijale isikupõhine hind (näiteks tulenevalt tema IP-aadressist, sünnipäevast või varasematest ostudest), tuleb teda sellest teavitada.

6. Hinna alandamise korral näita ära toote varasem hind.

Varasem hinnana läheb arvesse madalaim hind, mis on tootel olnud vähemalt 30 järjestikust päeva enne allahindlust. Muul juhul ei tohi varasemat hinda välja tuua!

7. Anna tarbijale teada, kas ta sooritab ostu kauplejalt või mitte.

Juhul, kui sina ei ole tegelikult kauba müüja (nt oled vahendaja), ei kohaldu tehingule alati tarbijakaitse nõuded – ka sellest tuleb tarbijat teavitada.

8. Kui kaupadel on olulised erinevused, ei tohi neid turustada identsete kaupadena.

Erinevuste olulisus oleneb konkreetsetest kaupadest (nt Eesti šokolaadis 1 pähkel 100g kohta aga Saksamaal 10 pähklit jne).

9. Ära müü edasi kultuuri- ja spordiürituste pileteid, kui need on saadud automatiseeritud vahendi abil.

Automatiseeritud vahend on näiteks bott – nõnda omandatud piletite edasimüük keelatakse sootuks ära.

10. Kohanda enda veebilehte ja müügitingimusi ka siis, kui müüd ainult digitaalse sisuga tooteid ja teenuseid.

Direktiivi nõuded kohalduvad ka digitaalse sisuga toodetele ja teenustele. Eesmärk on tagada tarbijate kaitse sõltumata sellest, kas kaup on füüsiline või digitaalne.

Vaata pikemat ülevaadet Omnibusi direktiivist LEXTAL Legali seminari salvestusest https://www.youtube.com/watch?v=tX3Be0p44wc  (inglise keeles).

Kindlustusõiguses on üheks probleemiks see, et isikute käitumine muutub vastutustundetumaks, sest kindlustuse tõttu ei pea nad ise oma valikute tagajärgede eest tasuma (näitekst kui tervisekindlustuse tõttu ei pea isik oma raviarveid tasuma, puudub tal rahaline stiimul olla terve). Akadeemilises kirjanduses nimetatakse seda moral hazard probleemiks ning sellest tulenevalt kohaldatakse kindlustuses tihti kõik või mitte midagi põhimõtet.

Olavi-Jüri Luik ja Mats Volberg näitavad oma artiklis “Filosoofiline lahing moraalse ohu vastu: kas vajame seadust?”, et leidub mitmeid kaalukaid argumente, miks moral hazard probleem ei peaks viima kõik või mitte midagi põhimõtte rakendamiseni ning miks proportsionaalse vastutuse mudel on palju mõistlikum. Artikkel on avaldatud ajakirjas “METHODOLOGICAL PROBLEMS OF THE CIVIL LAW RESEARCHES” ning on inglise keeles loetav lingil: http://metodol59.ru/images/2021/2021-perm-metodolog.pdf