Category Archives: Uncategorized @et

• Peamistest probleemkohtadest, mille lahendamiseks direktiiv loodud on;
• Direktiivist tulenevatest GDPR-i stiilis trahvidest;
• Uutest nõuetest ettevõtjatele nagu rangemad läbipaistvuse nõuded;
• Teatud turundus- ja müügipraktika keelustamisest;
• “Tasuta” teenuste definitsiooni muutusest

Vaata veebiseminari salvestust: https://www.youtube.com/watch?v=tX3Be0p44wc

ELi liikmesriigid peavad 28. novembriks 2021 siseriiklikku õigusesse üle võtma Omnibusi määruse  ja rakendama nimetatud seadusi alates 28. maist 2022.
ELis tarbijaseadusi rikkuvaid ettevõtteid võidakse trahvida kuni 4% ulatuses ettevõtte aastakäibest.
Et vältida “GDPR-paanikat”, on aeg ette valmistustuda just nüüd.

27. mail algusega kell 10.00 tutvustavad  LEXTAL Legal eksperdid oma vaateid järgmistel teemadel:

• Kaupade paremusjärjestus ja otsing
• Tagasiside avaldamine
• Isikupärastatud hinnakujundus
• Hindadega manipuleerimine
• Karistused

Liituge esimese LEXTAL Legal veebiseminariga ja saage vastus küsimusele, milline on tarbijakaitsereformi mõju kauplejatele ja kuidas seda ette valmistada.

Veebiseminari esinejad:
LEXTAL – partner Rauno Kinkar (Eesti)
RER LEXTAL – vandeadvokaat Anete Boze (Läti)
ILAW LEXTAL – partner Asta Macijauskienė (Leedu)

Webinar toimub inglise keeles.

Veebiseminar on tasuta, registreeri end lingil: shorturl.at/deioN 

Kindlustusõiguses on üheks probleemiks see, et isikute käitumine muutub vastutustundetumaks, sest kindlustuse tõttu ei pea nad ise oma valikute tagajärgede eest tasuma (näitekst kui tervisekindlustuse tõttu ei pea isik oma raviarveid tasuma, puudub tal rahaline stiimul olla terve). Akadeemilises kirjanduses nimetatakse seda moral hazard probleemiks ning sellest tulenevalt kohaldatakse kindlustuses tihti kõik või mitte midagi põhimõtet.

Olavi-Jüri Luik ja Mats Volberg näitavad oma artiklis “Filosoofiline lahing moraalse ohu vastu: kas vajame seadust?”, et leidub mitmeid kaalukaid argumente, miks moral hazard probleem ei peaks viima kõik või mitte midagi põhimõtte rakendamiseni ning miks proportsionaalse vastutuse mudel on palju mõistlikum. Artikkel on avaldatud ajakirjas “METHODOLOGICAL PROBLEMS OF THE CIVIL LAW RESEARCHES” ning on inglise keeles loetav lingil: http://metodol59.ru/images/2021/2021-perm-metodolog.pdf

Kui Su silmad löövad särama haldus- või keskkonnaõigusele mõeldes ning Sa tahaksid töötada maailma ühes ägedamas kollektiivis, siis just Sind me otsimegi!

Ei ole vahet, kas alles teed vastavas õigusvaldkonnas esimesi samme või kannad seljakotis marssalikepikest valdkonda ise juhtida – Sa oled soojalt teretulnud!

Teadmised on omandatavad ja kogemus tuleb ajaga, vastutuskoormaga harjub samuti, aga süda peab Sul õiges kohas olema – heaks advokaadiks kasvab kohusetundlik, korrektne, suhtlusjulge ja kirglik õiguseentusiast, kel pintsaku all hooliv süda!

Lubame anda endast parima, et Sul ei tuleks mõttessegi töökoha vahetamine ja motivatsioonipaketi osas jõuame kindlasti kokkuleppele.

Ootame Sind kandideerima kuni 30.04.2021.

Saada oma CV aadressile: personal@lextal.ee

Lisainfot küsi telefonil: +372 56 905 001

LEXTAL nõustas Columbus A/S-i Eesti ja Leedu tütarfirmade müügitehingus. Columbus A/S on Nasdaq Copenhageni börsil noteeritud Taani ettevõte, mis pakub globaalseid digiteerimislahendusi ja ärikonsultatsiooni.

Columbus A/S müüs Eestis ja Leedus tegutsevad tütarfirmad Baltikumi juhtkonnale. Mõlemad firmad jätkavad tegutsemist Columbus frantsiisi all. Müük oli osa Columbus A/S strateegiast Focus23, mille eesmärk on tugevdada firma keskendumist suurematele võtmeturgudele.

Projekti juhtis partner Ants Karu. Meeskonda kuulusid Diana Minumets, Martin Nikolajev ja Leedu kontorist Arunas Sidlauskas.

Libe tänav, löökauk, lume all olevad betoontõkised – tihti põhjustavad need liikluses osalenud jalakäijatele või autojuhtidele kahju. Kes aga vastutab sellise kahju eest? Kas süüdi on libedaga mitte-arvestav jalakäija või siis hoopis teeomanik, kes teed ei liivatanud? Kas löökauku sõites või lume all olevale betoontõkisele otsasõites on süüdi autojuht, kes ei olnud piisavalt hoolas?

Kõikide selliste juhtude kohta on tegelikult olemas piisav kohtupraktika, mida saab üldistada põhimõttega, et juhul kui teed pole korrektselt korras hoitud, siis tee korrashoiu eest vastutav isik peab hüvitama kahju.

Ehitusseadustiku § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Antud säte paneb reeglina kohalikule omavalitsusele (linnale või vallale) kohustuse hoida teed korras. Juhul kui teed pole korras hoitud, siis peab linn/vald (või muu tee korrashoiu eest vastutav isik) hüvitama tekkinud kahju.

Näide I: jalakäija poolt tänaval kukkumine ja kodarluu murd = linn peab hüvitama varalise kahju ja moraalse kahju 1500 eurot.

Näiteks on Tartu Maakohus mõistnud Tartu linnalt välja kahjuhüvitise olukorras, kus vanem proua püüdis viia prügikotti prügikasti. Väljas oli libe, teed olid liivatamata ja jäised, sadas. Inimene kukkus jäise tee peal ja sai vigastada. Kiirabi toimetas kannatanu traumapunkti, kus tuvastati kodarluu murd. Kohus leidis, et Tartu linn ei olnud teed piisavalt hooldanud ega taganud teel liiklejate ohutust. Libedusetõrjet tehti sel päeval alles pärast lõunat. See, et Tartu linn oli omakorda sõlminud lepingu teehooldusettevõttega ei vabastanud linna vastutusest. Kohus mõistis kannatanule välja nii varalise kahju kui ka moraalse kahju.

Näide II: autojuht sõidab talvisel ajal otsa lume all olevale betoontõkisele = linn peab hüvitama tekkinud kahju. 

Autojuht sõitis talvisel ajal Tallinnas otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Autole põhjustas kahju betoontõkis, mis oli lumekatte all ehk silmale märkamata. Autojuht leidis, et betoontõkis on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohus leidis, et sõidukil olevalt pardakaamera salvestisega ja sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustega on tõendatud, et selles kohas, kus autojuht sõitis otsa betoontõkistele, olid betoontõkised lume alla ja need ei olnud nähtavad. Kohus leidis, et mõistliku kõrvalseisjana võib möönda, et betoontõkistele otsasõit tekitab kahju ning autojuht ei pruukinud koheselt aru saada, mis sõidukiga juhtus. Autol purunesid kokkupõrke tagajärjel parempoolsed rehvid, õõtshoob ja kaks velge. Kohus leidis, et Tallinna linn peab auto omanikule tekkinud kahju hüvitama.

Näide III: autojuht sõidab löökauku = linn peab hüvitama tekkinud kahju.

Autojuht sõitis Merivälja teel ulatuslikku löökauku, mille tagajärjel purunesid sõiduki BMW parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed. Autojuht leidis, et kuigi ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, siis see ei vabasta Tallinna linna vastutusest. Löökaugu juures ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki. Auto kiirus oli maksimaalselt 25 km/h. Löökaugust ei olnud võimalik mööda sõita, kuna kõrvalreas liikus samuti auto. Kohus rahuldas hagi ja kohustas Tallinna linna hüvitama auto omanikule tekkinud kahju. Kohus leidis, et Tallinna linn oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.

Kui Sind huvitavad teised kahjuhüvitisega seotud teemad, tutvu Olavi-Jüri blogiga siin.

LEXTALi avalik praktikakonkurss kõigile õigusteaduse tudengitele! Kandideerida praktikale saab 15.03.2021 – 02.04.2021!

Miks tulla LEXTALisse praktikale?

Sest LEXTALi praktika eesmärk on anda noortele kolleegidele võimalus kiigata advokaadi tööellu. Veel enam – anda võimalus ise käsi külge panna.

Mida me lubame?

LEXTAL väärtustab noorte kolleegide südikust. LEXTALis on päris võimalus oma õigusvaldkonnas tegijaks saada ka noortel kolleegidel. Meil ei paista silma ainult kaua tuntud tegijad, aga ka noored – seda näeb nii ajaleheveergudelt kui meie sotsiaalmeedia lehtedelt. Valdav osa LEXTALis tegutsevatest noortest kolleegidest on alustanud oma karjääri just LEXTALis praktikandina.

LEXTAL pakub võimalust arendada reaalseid oskuseid – seda, mida ülikoolis ei ole paraku võimalik omandada. Praktika LEXTALis tähendab, et tudeng saab käed külge panna päris asjaajamisele – abistada advokaate alates tõendite kogumisest ja tehingute ettevalmistamisest kuni menetlusdokumentide koostamise ja close’imiseni. Meie ei pane praktikante tööülesandena arhiivi koristama.

Väärtustame tublisid praktikante. Konkursi alusel praktikakoha saanud tudengitele anname 4-6 nädalat kestva praktika eest stipendiumi 400 eurot (neto).

Kuidas näeb välja praktika advokaadibüroos LEXTAL?

Tutvu kunagise praktikandi tagasisidega praktikale LEXTALis siit: video

Praktikale saab kandideerida:

1. Juhendaja Olavi-Jüri Luik juurde kindlustusõiguse/tsiviilkohtumenetluse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta aprill/mai;
2. Juhendaja Margus Reiland juurde: (i) haldusõiguse, ehitusõiguse ja keskkonnaõiguse; või (ii) maksuõiguse; või (iii) konkurentsiõiguse ja reguleeritud valdkondade; valdkonnas. Praktika toimumise vahemik lepitakse kokku juhendaja ja praktikandi vahel;
3. Juhendajate Urmas Ustav ja Martin Nikolajev juurde äriõiguse ja tehingute valdkonnas. Praktika toimumise vahemikuks on suveperiood. Täpsemad kuupäevad lepitakse kokku juhendajate ja praktikandi vahel;
4. Juhendaja Kadi Saluste juurde tsiviilkohtumenetluse, lepingu- ja pankrotiõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta mai/juuni;
5. Juhendaja Ants Karu juurde äriõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta juuni;
6. Juhendaja Marge Männiko juurde kinnisvara ja ehitusõiguse valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta mai/juuni;
7. Juhendajate Magnus Braun ja Ave-Ly Kõuts juurde vaidluste lahendamise valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta mai/juuni;
8. Juhendaja Rauno Kinkar juurde IT/IP valdkonnas. Praktika toimumise vahemik on 2021. aasta august.

Kuidas praktikale kandideerida? 

Saada hiljemalt 02.04.2021 e-kiri aadressile praktika@lextal.ee pealkirjaga “Praktikakonkurss – SINU NIMI”, millele lisa oma hinneteleht, CV ning motivatsioonikiri põhistusega huvi valdkonna ja advokaaditöö vastu (250 kuni 400 sõna).  Palun märgi kirjas soovitud praktika pikkus, sobiv ajaperiood ja eelistatud valdkond (mitme valdkonna valimisel märgi ära, mis on esimene eelistus). Ära jää ootama viimast päeva – tee seda kohe!

LEXTAL avalikustab praktikakonkursi võitjad hiljemalt 16.04.2021.

Me ootame Sind huviga!

* LEXTALil on õigus muuta konkursi tingimusi.
* Kandideerida stipendiumiga praktikakohale saavad ka tudengid, kes on juba 2021. aasta suveks praktikale kandideerimissoovist enne käesoleva konkursi väljakuulutamist teada andnud.

Baltikumi kümne suurima advokaadibüroo hulka kuuluv LEXTAL alustab tänasest (01.02.2021) tööd LEXTAL Legal nime kandvas koostööketis Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks LEXTALile (Eesti) liituvad LEXTAL Legal võrgustikuga kaks uut bürood – ILAW LEXTAL (Leedu) ja RER LEXTAL (Läti). Uus võrgustik ühendab enam kui 60 oma ala tippspetsialisti, mis võimaldab kõikides riikides enam kliendibaasi kasvatada ja tegevust laiendada. Sõlmitud partnerlus annab kõikidele büroodele samuti parema võimaluse koostööks ja rahvusvahelise haardega kaasuste nõustamiseks.

LEXTALi tegevjuhi Marge Männiko sõnul on turul selge nõudlus juriidilise nõustamise teenusele, mis oleks võrdselt kõrge kvaliteediga kättesaadav kõikides Balti riikides. „Laienemise eesmärgiks on saada integreeritud advokaadibürooks, mis on oma klientidele väärtuslik, kuna tagab kogu piirkonnas hõlpsa juurdepääsu kvaliteetsetele õigusteenustele. Võti on järjepidev koostöö, infovahetus ja meie kvaliteedistandardite, teenuseprotsesside, hinnapõhimõtete, IT- ja ärijuhtimisvahendite ning oskusteabe ühtlustamine.” Männiko lisas, et kindlasti on LEXTALi tugevuseks pikaajaline kogemus erinevate tsiviil-, haldus-, ja kriminaalvaidluste praktikas. Samuti tugev tehingu- ja tehnoloogiasektori nõustamise kogemus.

“Ka praegu on töös mitmeid kaasuseid, kus näiteks Eesti klient vajab Lätis juriidilist tuge või on vaidluse osaks mitut riiki hõlmav tegevus ja seepärast nõustab klienti vastavate kompetentsidega komplekteeritud advokaatide tiim üle Baltikumi,” ütles Männiko.

LEXTAL Legali meeskond Lätis on advokaadibüroo Rasa, Ešenvalds un Radziņš LEXTAL ning Leedus ILAW LEXTAL. ILAW LEXTAL on advokaadibüroo, mis äsja loodi LEXTALi Leedu kontori ja ILAW ühinemisel. Eestis jätkab LEXTAL tööd senises koosseisus. Kolmel bürool on regionaalne juhatus, mis koosneb kuuest esindajast kõigist kolmest riigist.

LEXTALl on 2003. aastal asutatud advokaadibüroo, mis teenindab kliente kõigis olulisemates õigusvaldkondades. LEXTALi fookuses on eelkõige tehingud, vaidlused, IT/IP ja kindlustus. LEXTAL on Meritase, Unilaw ja TELFA liige.

Lisaküsimuste korral:

Marge Männiko

LEXTALi juhtivpartner

E-post: marge.manniko@lextal.ee

https://lextal.legal/

Diskrimineerivaid põhjuseid, miks töölepinguid lõpetatakse, on tohutult erinevaid – vanus, välimus, lapsepuhkus või ametiühingusse kuulumine on vaid mõned näited. Loomulikult ei ole sellistel põhjustel vallandamine seaduslik. Kui Sind on diskrimineerival põhjusel ebaõiglaselt vallandatud ning oled seepärast kandnud moraalset kahju, on sul õigus nõuda kahju hüvitamist.

Paljud meist on kuulnud juhtumitest, kus lapsehoolduspuhkuselt naasvale naisele ei anta tagasi vana tööd. Näiteks pannakse ta istuma üksiku laua taha suitsunurga lähedusse, et ta ebamugavate tingimuste tõttu ise lahkuma sundida, või kui ta siis vabatahtlikult ei lahku, leitakse vallandamiseks mõni ettekääne. Samuti on inimesi vallandatud seepärast, et nad kuuluvad ametiühingusse või omavad ülemusega „mittesobivaid“ poliitilisi vaateid.

Kõik sellised juhud liigituvad töödiskrimineerimise alla. Võrdse kohtlemise seadus püüab tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiseks loetakse seaduse järgi seda, kui mingite selliste tunnuste alusel koheldakse üht isikut halvemini kui teist isikut, kuigi olukord on samalaadne.

Kui töötajat tööl diskrimineeritakse, diskrimineerimine on toimunud perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu vms tõttu ning ta seetõttu ebaõiglaselt vallandatakse, võimaldab võrdse kohtlemise seadus esitada diskrimineerija suhtes nõudeid. Kui töötajat on diskrimineeritud töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise tõttu, võimaldab hüvitist nõuda ametiühingute seadus.

Töödiskrimineerimise tõttu vallandatul on õigus esitada moraalse kahju hüvitamise nõue

Kui sind on diskrimineerival põhjusel vallandatud, see on põhjustanud sulle mittevaralist ehk moraalset kahju ning sa soovid, et see moraalne kahju hüvitatakse, on oluline silmas pidada kaht järgmist asjaolu.

1. Moraalse kahju hüvitamise nõue tuleb esitada koos töölepingu lõpetamise vaidlustamisega.
2. Selleks et saaksid nõuda moraalse kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist ning just lepingu rikkumine peab olema töötajale tekkinud kahju põhjuseks.

Seega tuleb diskrimineerimisel põhinev moraalse kahju nõue esitada kohe, kui töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise vaidlustad. Töövaidluskomisjon toob õiguse majja töölepingu lõpetamise tingimuste suhtes, aga sulle põhjustatud närvipinge, stressist tekkinud tervisekahjustuse jm mittevaralise kahju hüvitamine otsustatakse kohtus.

Kuidas see toimib ja mida on siin oluline arvestada, on riigikohus selgitanud järgmiselt.

Kuivõrd töötaja õigus saada töölepingu ülesütlemisega tekitatud kahju eest rahalist hüvitist, mh diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise ehk moraalse kahju eest, tuleneb võrdse kohtlemise seaduse ja töölepingu seaduse koostoimest, siis see tähendab, et töölepingu seaduse alusel väljamõistetav kahjuhüvitis hõlmab mh töölepingu ülesütlemisel töötaja diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitist. Sellest tulenevalt, kui töötaja leiab nt seda, et tööandja ütles töölepingu üles näiteks tema ametiühingutegevuse (sh nt ametiühingusse kuulumise või töötajate esindajaks olemise) tõttu, peab ta diskrimineerimisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks esitama töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel töövaidlusorganile faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et tööandja on teda diskrimineerinud. Kui töötaja ei ole töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel diskrimineerimise asjaolusid esitanud, ei ole töövaidlusorganil alust tööandjalt diskrimineerimisega tekitatud kahju eest töötaja kasuks hüvitist välja mõista. Kuna tegemist on töölepinguseaduse alusel väljamõistetava hüvitisega, ei saa töötaja pärast seda, kui nende sätete alusel on talle töövaidlusorgani lahendiga hüvitis välja mõistetud ja see lahend on jõustunud, esitada tööandja vastu sama töölepingu sama ülesütlemise tõttu uut kahju hüvitamise nõuet.

Hüvitiste suurus Eesti kohtupraktikas

Tartu Ringkonnakohus käsitles juhtumit, kus töötaja kasuks mõisteti välja moraalse kahju hüvitis summas 3000 eurot, seoses tema vallandamisega, mille põhjuseks oli töötaja kuulumine ametiühingusse.

Samuti on riigikohus kohtupraktika analüüsis kajastanud kinnise kohtumenetluse tulemust, kus lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajale pakuti tööle naasmisel teistsugust tööd, kui enne lapsehoolduspuhkusele jäämist, ja samuti madalamat palka, kui said teised samal ametikohal töötanud töötajad. Hiljem lõpetas tööandja selle töötajaga töölepingu seoses väidetava usalduse kaotusega.

Esimese astme kohus mõistis antud juhul moraalse kahju hüvitisena välja 50 000 eurot seoses sellega, et tööandja ei pakkunud lapsehoolduspuhkuselt naasjale tema endist töökohta, kuigi töökoht oli endiselt olemas. Samuti toonitati, et tööandja kohaldas töötajale ebaseaduslikku katseaega. Lisaks maksis tööandja töötajale teiste töötajatega võrreldes 45–70% väiksemat töötasu, võrreldes lapsehoolduspuhkusel mitte viibinud töötajatega, mistõttu võttis kohus arvesse ka saamata jäänud tulu ja tulevikus saamata jäävat tulu. Ringkonnakohus aga muutis väljamõistetava moraalse kahju hüvitise antud juhul siiski vaid 5000 euro suuruseks. Välja mõistetud hüvitise märkimisväärset vähendamist põhjendati asjaoluga, et hüvitise suuruse määramisel ei saa tähtis olla see, et sama tööandja on käitunud sarnaselt ka teiste lapsehoolduspuhkuselt tulnutega. Moraalse kahju hüvitise väljamõistmise eesmärk ei ole tööandja karistamine (sama tööandja käitus samal viisil ka teiste lapsehoolduspuhkuselt naasjatega), vaid konkreetsele isikule tekkinud kahju hüvitamine.

Olavi-Jüri teisi huvitatavid kahjuhüvitamise teemasid saad lugeda siit.